Vahelduseks oli ka Kristol vaba päev :)
Et kodust välja saada ,suundusime perega VIVO CITY poole. Hea meelega oleks küll läinud parki, aga keskpäevase kuumusega seal pikalt vastu ei pea. VIVO CITY (VC) konditsioneertitud rumides kannatas olla küll.
VC on Singapuri suurim ja uusim kaubanduskeskus. Päris igavad oleme, mis ? Hängime pühapäeval supermarketis . No mis teha! Nüüd on see koht ka üle vaadatud. Poed nagu poed ikka, keskus ilmselt mitu Roccaalmaaret. Pikemalt ei hakka sellel peatuma.
Päris tore koht oli keskuse katus, kus laius suur "Sky Park" ehk eestikeeli katusepark. Rajatud oli korralik haljastus, katusealused jalutamiseks, veesilm lastele mulistamiseks (oma last ma küll sinna ei laseks, hindu peredele paistis vesi küll meelidvat) ja mis kõige peamine, vahvad vaated linnale, Sentosa saarele. Tegime pilte ,nagu turistidele kombeks on.
Ei saa mitte halamata jätta, et rahvast on siin ikka jube palju ! Käruga liikudes jäävad nad sulle eriti ette . Enamuse liikumistempo on minu jaoks harjumatut aeglane ka. Kõik see sebimine väsitas päris ära. Ära väsida me ei tohtinud, sest et õhtul pidime ju Kristo töökaaslastega välja sööma minema.
Kimasime taas MRTga kodu poole. Rongis võlus väike Sander kohalikke prouasid. Laps istus isa süles kõhukotis ja oli selgelt väsinumast väsinud, aga kilkas kohustuslikult kõrval istuva tädi näogrimasside üle. Lõpuks jäi magama.
Õhtusöök oli vahva. Esimest korda käisime Sandriga kesklinnas, täpsemalt linna nn. koloniaalpiirkonnas (palju madalaid koloniaalstiilis maju) . Pilvelõhkujaid piilusime natuke ka. Sõime Tai restoranis nimega YHINGTHAI PALACE. Koha valis välja Chrstina. Tegemist paistis olevat üsna hinnatud taipärase söögikohaga. Christina on haiglas MO (nagu meie internid olid) ja tahab samuti saada kunagi käekirurgiks, seni pole residentuuri sisse saada õnnestunud. Veel oli seltskonnas Christina boyfrend Max, kes on poola juurtega prantslane. St ,et sündinud Prantsusmaal, vanemad on poolakad, inglise keelt rääkis vahva prantsuse aktsendiga. Tema elab siin juba 10a. ja peab samas piirkonnas, kus me õhtustasime, prantsuse restorani. Nimetamata on veel hiinlanna Ellen. Tema on Filipiinidelt pärit ortopeed, kes on siin nagu Kristogi, ennast täiendamas. Ellen on Singapuris olnud aasta, jäänud veel üks. Naisortopeed siinses maanurgas olla ,olevat kõva sõna! Seltskond oli tore, süüa sai hästi.
Esimest korda proovisin DURIANI. Teate küll, seda maailma haisvaimat puuvilja. Räägitakse, et tavaliselt esimest korda proovides see ei maitse . Alles mitmendal katsel pidavat meeldima hakkama.
Võibolla olen ma turust mööda käies seda lõhna piisavalt tundnud, et ära harjuda, aga mulle durianist tehtud magustoit maitses. Maitse meenutas natuke ahjus küpsetatud küüslauku :) .
VC on Singapuri suurim ja uusim kaubanduskeskus. Päris igavad oleme, mis ? Hängime pühapäeval supermarketis . No mis teha! Nüüd on see koht ka üle vaadatud. Poed nagu poed ikka, keskus ilmselt mitu Roccaalmaaret. Pikemalt ei hakka sellel peatuma.
Päris tore koht oli keskuse katus, kus laius suur "Sky Park" ehk eestikeeli katusepark. Rajatud oli korralik haljastus, katusealused jalutamiseks, veesilm lastele mulistamiseks (oma last ma küll sinna ei laseks, hindu peredele paistis vesi küll meelidvat) ja mis kõige peamine, vahvad vaated linnale, Sentosa saarele. Tegime pilte ,nagu turistidele kombeks on.
Ei saa mitte halamata jätta, et rahvast on siin ikka jube palju ! Käruga liikudes jäävad nad sulle eriti ette . Enamuse liikumistempo on minu jaoks harjumatut aeglane ka. Kõik see sebimine väsitas päris ära. Ära väsida me ei tohtinud, sest et õhtul pidime ju Kristo töökaaslastega välja sööma minema.
Kimasime taas MRTga kodu poole. Rongis võlus väike Sander kohalikke prouasid. Laps istus isa süles kõhukotis ja oli selgelt väsinumast väsinud, aga kilkas kohustuslikult kõrval istuva tädi näogrimasside üle. Lõpuks jäi magama.
Õhtusöök oli vahva. Esimest korda käisime Sandriga kesklinnas, täpsemalt linna nn. koloniaalpiirkonnas (palju madalaid koloniaalstiilis maju) . Pilvelõhkujaid piilusime natuke ka. Sõime Tai restoranis nimega YHINGTHAI PALACE. Koha valis välja Chrstina. Tegemist paistis olevat üsna hinnatud taipärase söögikohaga. Christina on haiglas MO (nagu meie internid olid) ja tahab samuti saada kunagi käekirurgiks, seni pole residentuuri sisse saada õnnestunud. Veel oli seltskonnas Christina boyfrend Max, kes on poola juurtega prantslane. St ,et sündinud Prantsusmaal, vanemad on poolakad, inglise keelt rääkis vahva prantsuse aktsendiga. Tema elab siin juba 10a. ja peab samas piirkonnas, kus me õhtustasime, prantsuse restorani. Nimetamata on veel hiinlanna Ellen. Tema on Filipiinidelt pärit ortopeed, kes on siin nagu Kristogi, ennast täiendamas. Ellen on Singapuris olnud aasta, jäänud veel üks. Naisortopeed siinses maanurgas olla ,olevat kõva sõna! Seltskond oli tore, süüa sai hästi.
Esimest korda proovisin DURIANI. Teate küll, seda maailma haisvaimat puuvilja. Räägitakse, et tavaliselt esimest korda proovides see ei maitse . Alles mitmendal katsel pidavat meeldima hakkama.
Võibolla olen ma turust mööda käies seda lõhna piisavalt tundnud, et ära harjuda, aga mulle durianist tehtud magustoit maitses. Maitse meenutas natuke ahjus küpsetatud küüslauku :) .
 |
| Sky Park |
 |
| Rong Sentosa saare |
 |
| Sentosa |
 |
| Sentosa |
 |
| Cable Car |
No comments:
Post a Comment