MRT

MRT ehk Mass Rapid Transit
(masside kiire liigutamine ühest punktist teise :) )

  Kui me sit Chua Chu Kangist kuskile minna tahame, siis on kaks valikut takso või MRT. Lihtsalt linna minekuks on ideaalne MRT ronge kasutada. Bussiliiklus on siin ka olemas, kuid selle põhimõtetele pole me veel väga pihta saanud. Pigem toimivad need vist linnaosasiseste liinidena, transportides inimesi kaugematest punktidest MRT peatustesse. NUHi minekuks peab MRT jaamast 3 peatust bussiga sõitma.

Tegemist ei ole metrooga, nagu Tarbija24 portalis ajakirjanik Siiri ekslikult kirjutas. MRT on rongisüsteem, mis on ainult kesklinnas viidud maa alla, mujal kulgevad rööpad ikka pigem õhus, oma betoonist tee peal. Töö põhimõte on küll nagu metrool .Istud punktis A peale ja siis kui vaja  hüppad  liinide ühenduskohas kiiresti järgmise rongi peale . Vahepeal maksma ei pea. Ühistranspordil on siin ühtne piletisüsteem, mis kehtib nii bussis kui rongis. Meie kasutame elektroonilisi kaarte. Kaardile tuleb raha automaadis peale laadida ja enne rongile sisenemist turvaväravates kaart kaardilugejale ette näidata, siis avanevad  turvaväravad tee perroonile on valla.  Tasu sõidu eest võetakse maha lõppjaamas, kui MRTst  väjud. Hiigel summadega siin õnneks tegemist pole. Ühistransport on kogu muud elukallidust arvestades odav.

Kui me esimesel nädalavahetusel Kristoga kesklinna sõitsime, siis ehmatas rongides oleva inimmassi hulk. Õnneks selliseid "lükkajaid", kes tipptundidel inimest rongi sisse pressivad, nagu
Jaapani rongijaamades, siin veel palgatud ei ole. Tänaseks oleme leppinud sellega, et edasi liikumise tempo koridorides on massi valida, mitte meie jalgade teha. Inimesed on ühe enam muutunud halliks massiks, keda väga tähele ei pane.

Inimesed MRTs on isekad ja endasse tõmbubud. Peatustes reeglina ei oodata, millal teised rongist maha tuevad, vaid asutakse kohe, nii kui uksed avanevad, sisse trügima. Samuti jäädakse seisma otse ukse alla, mis siis , et keskel on tühja ruumi rohkelt. Tipptunnil tuleb selle tõttu vahel uut rongi oodata, sest et ukseesise tropi tõttu rohkem inimesi sisse ei mahu. Paradoksaalselt on just rongi keskel akende kohal hunnik sotsiaalreklaami, mis kutsuvad inimesi mõitslikule ruumi kasutamisele rongis ja viisakusele teiste kaasreisijate suhtes. No aga  kuidas, sa küll neid lugema juhtud, kui ei satugi kaugemale esimesest käepidemest ukse kärval. Siit ka väike vihje MRTs hakkama saamiseks - tuleb ise ka trügida ! 
Kui rongis juhtub olema vabu kohti, siis hõivatakse need imekiiresti.
Kui mei laps kõhukotis on , siis enamasti pakutakse ka istet. Loomulikult on ka erandeid. Siis teeb küll viha, kui vaatad neid noori ja terveid inimesi istumas nina I-fõunis ja selline nägu peas,et ei kuule ei näe! Võibolla tõesti ei näe. 99% reisijatest tegeleb süvenenult oma kõikjal kaasas kantava elektroonikaga. On see siis mp3 mängija, kõikvõimas I-fõun, e-luger, arvuti, mängukonsool vms. Üksikud varjuvad ka tavalise ajalehe, raamatu taha. Täiesti tavaline vaatepilt on, et sõbrad seisavad kõrvuti, telefonist välja vonklevad kõrvaklapi juhe üks ühel, teine teisel kõrvas. Ka on tavaline, et paarikesest ühel on kõrvaklapid peas, kuulab muusikat, teine siis seisab oma kallima najal ja peab pika sõidu üksi toime tulema. Omavahel lihtsalt lobisemine on ilmselt moest läinud. Kui sõbrale midagi öelda tahad, saadad talle selle asemel SMSi. Sõnumite saatmine on siin tasuta. Kurb, aga tõsi, rongis on enamustel nina telefonis ja käib usin SMSide satmine või surfatakse niisama internetis, paljud mängivad ka. Mitte ainult lapsed ,vaid ka keskealised vuntsidega pereisad, töölt tulevad pereemad. Seda kõike saab suurepäraselt teha klaasistunud pilgul ka keset rongi seistes, kätega käsipuust kinni hoidmata. Vanamoodasalt omi mõtteid mõelda ja üksteisega vestelda oskavad ilmselt ainult pensionärid. Sest kui nemad noored olid selliseid multimeedia meelelahutusvidinaid polnud, pidi mõtlema.  Enamustel on siin isegi kaks telefoni .

Meie tegeleme tavaliselt rongis inimeste vaatlemisega. Kuna kõik on oma tehnika imetlemisega hõivatud, saab vabalt ümberringi passida, tumedate päikseprillide taha varjuma ei pea. Teekond linna kestab ca 45 minutit, selle aja jooksul MRTs sõitva inimmassi profiil muutub päris palju. Tore seda erinevate rasside sigrimigri jälgida ja näiteks ära arvata, milline on hiinlane, milline malai ja kas valge on inglane või austraalane. Vahel on tunne nagu oleks Star Treki sattunud, sest et mida kodule lähemale, seda vähem võib rongis kohata teisi velge rassi esindajaid, nii oledki nagu teisele planeedile sattunud, ümberringi kummalised pilusilmsed olendid. See pole absoluutselt rassistlikult mõeldud kommentaar, huvitav on.  Kesklinna peatustes kohtab loomulikult palju turiste ehk siis fotokate ja seljakottidega valgeid inimesi, valged naeratavad reeglina turvaliselt üksteisele.
Mida meie kodule ligemale sõit edeneb, seda lihtsamaks muutub ka inimeste riidevalik. Säititud ja klantsitud kostüümid-kontsad-viigipüksid lähevad vahepealsetes peatustes maha, meie kandini sõidavad tavaliselt T-särgid,teksapüksid ja sandaalid-plätad.

Ükspäev juhtis Kristo mu tähelepanu sellele, et MRTs liiga palju hiinlasi väikelastega reisimas  ei märka. Ikka on need hindu ja malai emad. On mitu võimalust, kas  hiinlaste pered kasutavad rohkem lapsehodjaid või kasutavad ühistranspordi asemel taksosid , autot. Sellest ei järeldu miski muu, kui et hiinlased on rikkamad, tasuvamatel töödel, saades endale lubada luksuskaupa "auto". (selle omamine siin on väga kallis). Ametlikult loomulikult siin riigis nn. ühiskondlikku kihistumist ei eksisteeri.

MRT on tänuväärne koht sotsioloogiliste inimvaatluste  tegemiseks.

Tervitustega,
Helen, Krtisto, Sander

MRT reeglid
Trahvisummad jagage 1,76 ga saate EUR.