Tere taas !

Olen nats laisaks muutunud, pole juba mitu päeva bloginud. Vaikselt tuleb juba siit - sealt nurinat :).
Eks see esimene vaimustus uuest keskkonnast  on  juba  natukene raugenud ja saabunud on argipäevarutiin Lisaks, ei viitsi ma  iga Sandri une ajal arvutis ka passida. Ehk annate andeks :)

Kolmapäeval saime me Sandriga endale dependant passid ehk siis ametlikud dokumendid, millega võime septembri lõpuni Singapuris viibida. Dependant pass on selline isikutunnistus, mille saavad ülalpeetavad, kelle abikaasa töötab Singapuris. Kristole on väljastatud employment pass (EP) ehk töötamist võimaldav tähtajaline elamisluba. Et meile seda ülalpeetava passi saada, peab muuhulgas olema EP omaniku tööanda nõusolek ja teatav miinimumsissetulek.
Miinimumpalka kui sellist Singapuris ametlikult ei eksisteeri. Põhimõtteliselt võid sa endale "mustalt" palgata koduabilise või Bangla ehitaja paari-kolme dollari eest tunnis ja oled endale sisuliselt tasuta orja saanud. Ametliku tööloa saamiseks on siiski nõutav  minimaalne sissetulek 1800 SGD kuus (lihttöölised) ja 2500 SGD välismaalastest spetsialistide jaoks.
Elu on siin kallis. Seetõttu üürivad üksikud inimesed sageli vaid tuba korterist. Tubade hinnad on ca 800-1000 SGD kuus, korterite ja condode hinnad 2200-4000 SGD kuus. Olenevalt asukohast. Loomulikult saab ka kallemaid :)

Eelmisel nädalal käisime korra Little India õhustikku nuusutamas, sellest kirjutan mõni teine kord. Tegelikult peaks uuesti tagasi minema, seekord ka fotokaga ja rohkem aega varuma.

Kolmapäeval ja eile käisime Kristo töökaaslastega söömas.  Kolmapäeval linnas, mingis saksa pubis, eile Andre juures kodus. Väga head pastat pakuti :) Andre on äsja lõpetanud käekirurg-konsultant. Tal on väga armas naine ja kaks poega, kolmas tütar juulis sündimas. Singapuris on nagu Eestiski suur  probleem rahvastiku vananemine. Igati propageeritakse sotsiaalreklaamidega noori peresid lapsi sünnitama. Eesti on oma vanemapalgaga iibe tõstmises siiski palju edukam. Nagu ma Annabeli (Andre naine) jutu järgi aru sain, siis mingeid lisaboonuseid selle eest , et sa riigile Singapuris lapsi sünnitad küll ei ole. Ikka pead tööle minema , kui laps on neli kuud  vana.   Siinsed  noored eelistavad laste sünnitamisele pigem karjäääri teha ja olla majanduslikult sõltumatud, abiellumine muutub järjest ebapopulaarsemaks. Kui sul on lapsed, pead sa paratamatult miskit ohvriks tooma.
Naisaktivistid üritavad tutvustada  poliitikutele ka isapuhkuse mõtet, esialgu on jutt kahest  nädalast. Sellesse põhjamaade mudelisse,mis meil kasutusel siinne valitsus esialgu veel ei usu. Diskussioon ühiskonas alles käivitub.

Ma olen endale hoovis paar tuttavat saanud ka . Üks poola neiu elab siin oma malaist abikaasa ja 9 kuuse tütrega. Ainuke kurb asi on see, et ta läheb järgmisel nädalal puhkusele Poola ja kolib augustis üleüldse siit aadressilt minema. Teiste titejalutajatega olen ka üritanud kontakti astuda, kuid paljud räägivad vaid hiina keelt :).


Tervitused kõikidele lapsevanematele ja lapseootajatele :)