Valimised II

Valimispäeva õhtuks olime me tulemusi jälgima kutsutud Kristo töökaaslase TC juurde. Milline tore võimalus piiluda singapurlase elamisse ja veeta rutiini vaba laupäeva õhtu! Kutses lubati valimispalagani saateks ohtralt õlut ja snäkke.

Hoolimata sellest , et taksojuht täpselt ei  teadnud, kuhu ta meid sõidutab, jõudsime esimestena külla ja saime kogu  tähelepanu endale. Kaasa arvatud Sander, keda pere kolmest tütrest noorim, Rebeca , muudkui paitamas ja kallistamas  käis.
Kui kellelgi peaks Singapuri tulles samuti ette sattuma rumal taksojuht, kes ei tunne linna ja ei oska isegi oma tomtomi laadset asja käsitleda, siis teadke, et nende peale tuleb siin vajadusel kurja häälega kärkida. Ähvardada, et kui sa mind õigesti  kohale ei  vii, siis ma arvet ei maksa! Rõhtutada tuleb seda, et tema on litsenseeritud taksojuht ja PEAB teadama kuhu läheb .  Kärkimisel oli efekti, mees võttis ennast kohe kokku. 
TC tegi meile kiire ülevaate kohalikust ajaloost ja naabrite vahelistest  suhetest. Meelde jäi see, et enamus naaberriikide elanikke on suheldes viisakad. Fassaad naerab, aga sisemuses võib sinust hoopis muud arvata. Ja hoidku selle eest, kui sa mõnd jaavalast või indoneeslast nedne kodumaal solvama peaksid - maha notitakse sind kindlasti.
TC elab oma perega eramajas, mis ilmselt on siin, kõrghoonete maal, tõeline luksus. Krunt polnud suur, enamuse moodustas sellest maja, ümber 1m haljastust ja siis aed. Isegi "Vaeste Tiskre" krundid on suuremad. Erinevalt "Vaeste Tiskrest" "naabrid kukil" tunnet siin küll ei tekkinud. Väljas on  aasta läbi soe, uksed, aknad avatud, avarust palju. Tuba ja õu saavad  märkamatult üheks.  Ka lopsakas haljastus varjab efektiivselt üleaedsed.

Kohalikud parlamendivalimised võitis ootuspäraselt PAP (People's Action Party).  Opositsiooni poolelt oli edukas Worker's Party, kes sai parlamendi 87 st kohast 6 tooli. Ikkagi parem kui kaks.
Eelmises postituses kirjutasin, et parlamendis on 84 kohta, sel aastal oli 87. Parlamendi kujunemine on  päris keeruline ja kohtade arv igal valimistel muutub. Parlament koosneb valimistel valitud saadikutest, siis lisaks nn. nomineeritud liikmetest ( ei kuulu ühessegi erakonda), ja mittekonstitutsioonilistest liikmetest (valitakse opositsiooni hulgast). Kel soovi rohkem teada, uurigu ise.  :)

Kõige populaarsem opositsiooni partei ,Worker's Party, võitis vaid ühes piirkonnas. Siin on nii, et see erakond, kes piirkonnas võidab , saab kõik piirkonna paramendikohad endale. PAP riisus koore, aga tõenäoliselt ei saa edaspidi  ignorantselt ja ülbelt oma liidiripositsiooni nautida, kuna pooltes valimisringkondades oli võit opositsiooni ees üsna napp.
Julgus valitsusparteile vastu vaielda siinsetes elanikes alles idaneb. Selle tõttu on kohalik opositsioon üsna väikesearvuline. Normaalne oleks ju, kui valija saaks igas piirkonas kõikide parteide vahel valida. Kuna opositsiooni parteidel eraldi ei jätkunud iga piirkonna jaoks piisavalt kandidaate, siis klapitatigi siin asjad nii, et  igas linnaosas oleks valida vähemalt 2 valiku vahel -  PAP või mittePAP. Kes hääletas, pidi siis olema , kas valitsuse vastu või poolt.  See seletabki miks meie kodu ümbuses olid vaid  NSP ja PAP plakatid. Worker's  Party poolt polnudki Chua Chu Kangis võimalik hääletada.
Hääletamine on Singapurlastele kohustuslik, kui valima ei lähe, siis võetaske sult hääletamisõigus eluks ajaks ära. Kui sa kunagi seda tagasi tahad, siis pead kohalike sõnul vist seletuskirja kirjutama. Igatahes valimisaktiivsus on suur.
Telepildi vahendusel jälgisime TC juures valimistulemusi, sõime ohtralt tsipse ja kes sai, rüüpas õlut. Singapurlaste kiituses peab ütlema, et hoolimata ettearvatavast valimistulemusest, tegid nad sellest päevast ikkagi rahvapeo. Inimesed kogunesid staadionitele ja muudele avalikele platsidele, vehkisid õhupallidega ja loosungitega, elasid valjuhäälselt häälteloendusele kaasa.

Sander magas eeskujulikult külaskäigu ajal teises toas diivanil ja ei ärganud isegi mitte taksos. Muideks takso arve koju sõites oli 3 SGD odavam kui külla minnes....