Meie perel on oma üsna varajane äratuskell kaasas, 7.30 tuleb juba tegutsema hakata. Tore ongi, päev on nii pikem. Unustage ära puhkuse ajal poole lõunani magamine.
Igal hommikul enne sööma minemist tegime me Kristoga kohustusliku äratussupluse basseinis. Vesi oli täitsa karastasv. Hiljem selgus, et ookeanis oli mõned kraadid soojem, aga samas ka mitmeid kordi soolasem vesi, mis silma sattudes ikka üsna pikalt kipitades ennast meelde tuletab. Õhtuti vesi tõusis mitu meetrit ja hommikuks oli taas kalda ääres päris madalaks alanenud. Lainemurdja püüdis eemal aeg-ajalt kinni ikka päris suuri laineid.
Hommikusööki serveeriti ookeani äärse katusealuse all, jood kohvi ja naudid kaunist ooeanivaadaet, milline idüll :). Meie suureks rõõmuks oli D'Tunjungi köögipersonal Sandrist väga vaimustunud ning nad lõbustasid teda hea meelega sel ajal kui meie Kristoga toitu pintslisse pistsime.
Allan ja Kadri põõnasid pikemalt ja nendega kohtusime tavaliselt siis , kui me oma hommikusöögilt lahkusime.
Kella künmeks hommikul sai Kristol mitte midagi tegemisest kõrini, käis korra müüri taga ilma uurimas ja tagasi tulles teatas, et tunni pärast on snorgeldama sõit! Mis meil selle vastu. Otasime, kuni Sander ärkab ja läksime. Allpool fotoreportaaz. Kommentaariks nii palju, et see paat oli nagu pildilt näha mingi kanuu ja katamaaraani ristatis. Esialgi tundus ikka väga kipakas, kuid need pontoonid takistavad paati ikka väga kindlalt ümber minemast. Päästeveste ka ei pakutud. Tagasiteel olid lained päris korralikud, sain mõned korrad kilgata ja puha, aga ümber me ei läinud, väga märjaks saime küll. Sander oli turvaliselt Kristo süles kõhukotis ja pidas oma esimesel meresõidul väga vapralt vastu, tagasiee magas maha. Õhus mähkmete vahetamsiel oleme me ka spetsid. Snorgeldasime Kristoga vaheldumisi, üks meist kantseldas vahepeal last.
Minu snorgeldamse tipphetkeks oli ca 50 cm tähniline mureen ja mingi paarikümne cm. pikkune tuulehaugi meenutav kala.
Suureks pettumuseks ujus ookeanis vägavägaväga palju prügi - lile ja kohvitopsid ja muu säärane. Paadimehed heitsid südame rahuga kaasa võetud kaladele söödaks mõeldud saia pakendid üle parda. Ilmselt puudub neil perspektiivi tunne täiesti - elatuvad ju nad turismist, kuid kes seda surnud merd mõne aasta pärast enam vaatama tuleb ?
Minu snorgeldamse tipphetkeks oli ca 50 cm tähniline mureen ja mingi paarikümne cm. pikkune tuulehaugi meenutav kala.
Suureks pettumuseks ujus ookeanis vägavägaväga palju prügi - lile ja kohvitopsid ja muu säärane. Paadimehed heitsid südame rahuga kaasa võetud kaladele söödaks mõeldud saia pakendid üle parda. Ilmselt puudub neil perspektiivi tunne täiesti - elatuvad ju nad turismist, kuid kes seda surnud merd mõne aasta pärast enam vaatama tuleb ?
Meie paadimees kiirustas lõunaks tagasi , sest et sel nädalavahetusel olid käimas mingid eriti tähtsad hinduistlikud riitused ning ta pidi templisse minema. Meie eesmärtk koju jõudes oli toit ja pikutamine, Candidasa külatänavaga tutvumine ning sellega edaspidi tegelesimegi. Märkamatult oli ka õhtu kätte jõudnud. Kokkuvõtvalt nentisime, et näe, jälle ei jõudnuki niisama logeleda!
No comments:
Post a Comment