Saabus kaua oodatud puhkus! Külla jõudsid Eestist Allan ja Kadri ning Kristol terendas ees võimalus 5p. magada ja puhata ilma patsientide peale mõtlemata. Mõnus! Otsustasime, et Balil ei tee mitte midagi, lesime ja puhkame palmi all.
Lend läks viperusteta, Sander magas ja sekeldas, jonnima ei hakanud.
Indoneesiasse sisenemise eest peab piiril maksma, maksis päris palju, kolme peale (H,K,S) 110 SGD. Maksta oleks saanud vist igasuguses valuutas. Ka kohalikes ruupiates, siis taheti vist meie perelt kokku 660 000 ruupiat.
Balil oli meil majutus broneeritud saare ida ossa, Candidasasse, D'Tunjung Resort and SPAsse.
Kui me siinsetele tuttavatele mainisime, kus saarel peatume , siis kommentaariks kõlas "aga seal ju pole mitte midagi! ". Kuta ja Denpasari melu me väikse lapsega ei otsinudki, nii et puhkus perifeerias sobis küll. Pealegi olid Kristiina ja Ingamar meile seda D'Tunjung Resorti kiitnud.
Bali lennujaamas õnneks taksistidega kauplema ei pea, seal on nagu Kuala Lumpuriski ametlik takso ja kindel hinnakiri . Hind on vastavalt sellele, kuhu sõta soovid. Candidasa oli kõige kaugemal ja maksis 335 000 ruupiat. Kuna olime raha vahetades miljonäriks saanud, saime seda endale lubada :))) Maksime putkasse raha ja leidsime oma takso, pakid sisse ja puhkama!
Teel Candidasse saime põgusa ülevaate Bali elust-olust. Kilomeetreid , mida läbida tuli, oli 54, aga kuna teede olukord pole seal kandis just kiita, siis aega kulus meil selleks 2 h. Liiklus on ka täitsa hull, rollereid ja mootrrattaid igal pool jalus, lisaks teetööd. Sõidurada kui selline ,ei ole oluline, punane tuli fooris pigem soovituslik kui kohustuslik jne.
Hotell juba ootas meid, tervituseks pakuti apelsinimahla ja voodi oli kenasti lillekestega kaunistatud (Sander komposteeris loomulikult lilled kiiremas korras ära).Banaanipõõsad ja kookospalmid kasvasid majakese ees. Vannituba oli maja taga vabas õhus (katuse ja naabrite eest kaitsva müüriga loomulikult). Jättis soodsa mulje .
Esimene päev hakkas juba õhtusse saama, ning meil olid kõhud tühjad, käisime kodutänava nurgapealses restoranis söömas (Kristiina ja Ingemar : tõesti maitsev oli! Tänan soovitamast!!) ja tegime esimese tiiru küla peal. Esmamulje, nagu Allan tabavalt kokku võttis , oli ,et Bali on nagu räämas palmisalu. Siis läkski juab pimedaks ning uni tikkus silma, kobisime varakult magama, erilisi plaane ei teinud.
Plusspunktid tuleb veel anda mõnusale tuulele ja mereõhule, millest siin Singapuris vaid unistada saab.
Mõned pildid ka:
 |
| Meie bungalo |
 |
| Esimene pikutus mere ääres |
 |
| Kes sõi , kes magas :) |
 |
| Tüüpiline räämas banaanisalu |
No comments:
Post a Comment